• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Tänasega on lõpetanud soomlastelt mullu aprillis Talleggi munatootmise ostnud Taani suurkontsern DAVA Foods vana nime all munade tootmise ning plaanib investeerida paari aastaga Eestis munatootmisse viis miljonit eurot.
DAVA Foods Estonia tegevjuht Juha-Pekka Takku muunatööstuse tootmiskompleksis Tallinna külje all Lool.
  • DAVA Foods Estonia tegevjuht Juha-Pekka Takku muunatööstuse tootmiskompleksis Tallinna külje all Lool.
  • Foto: Andres Haabu
Tallinna külje all Lool munevad nüüd 330 000 kana aastas oma 90 miljonit muna, mis pannakse karpidesse, millel Talleggi asemel Eggo silt. See on ligi 40% Eesti aastasest munatoodangust.
Taani suurele toidutööstusele Danish Agro kuuluv munatööstus DAVA Foods plaanib pärast ligi aastast üleminekuperioodi, mil Soome HKScanilt ostetud Tallegg on saanud nimeks DAVA Foods Estonia ja täielikult Taani kontserni omaks, hakata Eestis jõuliselt kanda kinnitama.
DAVA Foods Estonia ainus välismaalasest töötaja on ettevõtte soomlasest tegevjuht Juha-Pekka Takku. Loo alevikus Saha teel töötab DAVA Foodsi, endises HKScani ja Talleggi tootmiskompleksis umbes 50 inimest.
Muna on jätkuvalt popp
Takku sõnul pole munatarbimine Eestis või mujal Põhjamaades vähenenud, pigem on see kasvav trend ja ärivaldkond.
„2000ndate alguses oli suur kolesteroolipaanika, nüüd on see üle läinud ja inimesed on jõudnud pigem järeldusele, et munad on kasulikud. Kui majandus ei õitse, teevad inimesed rohkem ise kodus süüa ja ostetakse ka mune. Munal on tegelikult väga hea hinna ja toiteväärtuse suhe. Igal tudengil on ju külmikus karp mune. Taimetoitlusmood pole munamüüki märkimisväärselt mõjutanud. Pigem on päevakorral näiteks vabalt jooksvate kanade suurem populaarsus, oleme nende munade tootmist ka järk-järgult kasvatanud,“ rääkis ta.
Eestlased söövad Takku sõnul sama palju mune kui eurooplased keskmiselt – 12 kuni 13 kilo inimese kohta aastas. Maailma suurimad munasööjad on tema sõnul aga hoopis mehhiklased ja hispaanlased, kes kasutavad tortillade tegemiseks ohtralt mune. Neile järgnevad munapastausku itaallased.
Uued munatooted
DAVA Foods toodab lisaks munadele ka erinevaid munatooteid, mida firma loodab hakata tootma lähiaastatel ka Lool asuvas tootmiskompleksis, teiste seas näiteks eelkooritud või –keedetud munad, munapuder hotellidele, eraldi munavalge ja -kollase tooted, munapulber ning munast tehtud valgujoogid.
Ka Kodukoha brändi all mune tootva OÜ Sanlind juhataja Andres Puksov on mõelnud munadest veel uute munatoodete tootmisele, kuid sellest plaanist loobunud, kuna tänapäevased võimsad seadmed toodaksid korraga nii palju uusi munatooteid, et väikses Eestis poleks sellise hulga toodetega midagi peale hakata.
„Ei ole julgenud siiani nendega katsetada. Kui teha ekspordiks, siis Euroopas on jällegi selliseid massitooteid juba küllaga ees,“ ütles Puksov.
Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet usub, et munadest uute valgusegude ja pannkoogimaterjali tootmine tasub end ära, sest sellega antakse standardsele tootel kõvasti lisaväärtust.
„Kui teha muna tarbimine inimestele mugavamaks ja mitmekesisemaks, ei näe ma küll põhjust, miks see peaks olema halb äriidee. Ainult mugavuse eest peab tihtipeale päris palju maksma,“ sõnas ta.
Hermet ei usu, et DAVA Foodsi jõuline kannakinnitamine Eestis teeks teiste munatootjate elu raskeks. „Võib-olla konkurentsi tugevnemine paneb teisi tootjaid ka uusi tooteid välja mõtlema,“ märkis ta.
KOMMENTAARID
Munatootjad elavad hästi
Maaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja Liina Jürgenson
 Võrreldes näiteks piima- ja sealihatootjatega, kus on turul tugev ülepakkumine ja hinnad madalad, on munatootjate hetkeolukord hea.  Nii munatootmine kui ka -tarbimine on viimastel aastatel suurenenud. Kui näiteks 2009. aastal tarbiti inimese kohta mune 11,4 kg aastas, siis 2014. aastal oli sama näitaja 14,1 kg. Kanamunade hind oli jaanuaris 112 €/100kg, mis on 6% madalam kui aasta tagasi. Samas on sööda hind munatootmiseks soodne ning nõudlus munade osas stabiilne.  
 Munatootmine on elujõuline äri
Jarno Hermet, Valgamaal tegutseva OÜ Linnu Talu ärijuht
Eesti munatootjaid aitab turuosa võitmisel see, kui natukenegi eristuda oma toodetega ja rõhutada eestimaist kaubamärki, suur osa Eesti turul müüdavates munadest on ju imporditud. Munatootmine on ikkagi elujõuline äri, kuigi ka siin on oma tõusud ja mõõnad nii aastate kui kuude lõikes. Rentaablus jääb 10% piiresse, kuid eks see ole tootjatel pisut erinev.  Vaatamata munade suurtele hinnaerinevustele poes, on see siiski üsna odav ja asendamatu toiduaine ja seda ostetakse ikka.
 Eesti munaturgu ründavad eelkõige Läti ja Leedu tootjad
Andres Puksov, Valgamaal Kodukoha kanamune tootva OÜ Sanlind juhataja
Senimaani pole Dava Foods Eestis eriti silma paistnud, kuid nüüd on neil uus juht ja nad on muutunud aktiivsemaks. Neil on 330 000 kana, meil 200 000, aga Läti ja Leedu suurtel tootjatel, näiteks Riia külje all tegutseval Balticovol on 2 miljonit kana, eelkõige teevad nemad meie elu raskeks. Dava Foodsi või Talleggiga saame hakkama. Me kasvatame näiteks ka ise vilja, kui rohkem teenuseid sisse ostaksime, oleks raskem. Muna hind Eestis on olnud aastaid siiski üks Euroopa madalamaid. Muna on õnneks üks väga odav loomne proteiin, ma ei näe põhjust, miks selle tarbimine vähenema peaks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele